Ruumid, mis kipuvad ununema

Kodu ostma hakates saame tavaliselt esmamulje professionaalsetelt fotodelt, mis on tehtud köögist, elutoast, magamistoast ja teistest eluruumidest. Isegi kui esmamulje on väga hea, tuleks tähelepanu pöörata sellele, kas elamispinnal on ka abiruume – kas majas on garderoob, majapidamisruum, panipaigad, kuur, garaaž, sahver.


Tihtipeale kipuvad inimesed abiruumide vajalikkust alahindama ning ostmise ajal selles osas järeleandmisi tegema, hiljem aga saab stressiallikaks jalgratas esikus või riidekuhjad vannitoas. Hoiustamata ja laiali olevad asjad jätavad mulje segadusest ja korratusest, mis omakorda tähendab seda, et kaunilt kujundatud kodu ei näe välja nii nagu tahaks. Seega tasub alati oma pere vajadustest lähtuvalt läbi mõelda, milliseid asju on vaja hoiustada ning püüda uut kodu ostes sellega arvestada. Emotsionaalsed otsused, et minul ju selliseid asju ei teki, on enamasti valed otsused.

Abiruume saab planeerida nii ehitamise etapis kui ka juba valmis pinnale. Parem on muidugi abiruumide ja hoiustamise vajadustega arvestada juba maja ehitamise algusest peale. Valmismajade puhul ei saa ruumide planeeringus reeglina enam kaasa rääkida, siis tasub vaadata, kas on võimalik panipaiku nutikalt sobitada nt trepialustesse, lae alla, nurkadesse.

Hoiustamisel pole päris universaalseid lahendusi, sest iga pere vajadused ja asjade iseloom on erinevad (nt jalgrattad, mäesuusavarustus, kalastusvahendid jne). Majaomanikel on kindlasti aiahoolduseks vajalikke tarbeid ja masinaid, igaühe kodus leidub koristamiseks ja muudeks majapidamistöödeks tarvilikke esemeid.

Abiruumide olemasolu pole siiski veel garantiiks, et need oma ülesannet täiel määral täidavad. Siinkohal on suureks abiks sisearhitekt, kes aitab ruume ja vajadusi analüüsida ning vajadustest lähtuvalt sisustada. Alati saab abiruume kujundada selliselt, et need harmoneeruks kogu elamispinna üldise stiili ja ilmega. Asju saab ka kaunilt hoiustada!


Funktsionaalne garderoob aitab otsustada, mida selga panna

Kui hakata garderoobi kujundama, siis tasub seda kohe algusest teha korralikult, sest halvasti planeeritud garderoob on üldjuhul sama kallis, kui hästi planeeritud garderoob. Garderoob võib olla nii eraldi ruum kui ka tuppa ehitatud nt liuguksega kapp. Valmislahendused ei pruugi aga alati ruumi planeeringuga sobida. Sestap tasub ühendust võtta ettevõtte või spetsialistiga, kes igapäevaselt riiuli- ja garderoobisüsteeme planeerib ja müüb, või konsulteerida sisearhitektiga.

Riietele hoiuruumi planeerimist ei tasu jätta ainult spetsialisti hooleks. Ise võiks pilgu heita oma riidekappi ja üle vaadata, millist garderoobi üldse vaja võiks minna. Kas rohkem on riideid, mis vajavad riputamist või pigem on rohkem kokkuvolditud asju? Kuna Eestis on neli aastaaega, siis tuleb arvestada ka sellega, kuhu paigutada hooajalised riided, mida parasjagu ei kasutata.

Asjad võiks sorteerida selliselt, et sarnased esemed oleksid koos. Nii saab paremini aru, kui palju ruumi miski vajab. Selline tegevus aitab hinnata ka asjade olulisust – ehk on midagi, mida endal enam vaja ei lähe?

Hoiustamise ergonoomika on samuti koht, kus ei tohiks teha järeleandmisi. Pole kuigi tore oma aluspesu kõige alumisest sahtlist otsida. Asjad võiks olla paigutatud nii, et igapäevaselt vajaminevad on kõige kergemini ligipääsetavates kohtades ning luua erinevad sektsioonid sokkide, pesu, sallide jms tarvis.


Panipaik harva kasutatavate asjade hoiustamiseks

Majas leidub alati hoiustamist vajavaid esemeid, autorehvidest alustades ning lapsekärudega lõpetades. Taaskord tasub alustada sellest, kas asjade hulgas on midagi, mida tegelikult enam vaja ei lähe – nt kui lapsed on võrevoodist välja kasvanud, siis tasuks ehk kaaluda selle müümist või kinkimist.

Jalgrattad võib hooajavälisel ajal kinnitada seinale või lakke. Rehvide hoiustamise üheks võimaluseks on rehvihotellid. Koduses panipaigas saab muretseda autorehvidele spetsiaalse riiuli.

Vanad dokumendid, fotod, paberid jmt tasuks enne riiulile panemist laduda sobivatesse kinnistesse karpidesse. Kohvritesse saab panna riideid, mida ei kanta (nt suvehooajal talveriideid).

Aiatööks vajaliku tarvis võiks kaaluda väikse kuuri ehitamist.


Majapidamisruum – iga perenaise unistus

Majapidamisruum on iga perenaise unistus. Lastega peredes töötab pesumasin peaaegu iga päev, seetõttu on mugav sellise ruumi olemasolu, kus pesu pesta, kuivatada ja triikida. Tänapäeval on majapidamises tihtipeale ka pesukuivati. Selle kasutamise muudab mugavamaks riputuspuu, kuhu riideesemeid tahenema tõsta.

Majapidamisruum on hea paik majapidamistekstiilide hoiustamiseks. Ühte tüüpi asju (näiteks voodipesu) oleks otstarbekas hoiustada ühes kohas, nii ei pea vajaduse tekkides hakkama neid erinevatest kohtadest kokku otsima. Seega võiks majapidamisruumis olla ka kapid ja riiulid. Lisaks võib planeerida koha, kuhu paigutada lauake õmblusmasina, nõelte, niitide ja muude õmblustarvikute jaoks.

Koristusvahendite hoiustamiseks võiks ideaalis olla eraldi kapp, kuhu harjad, kühvlid, aknapesutarbed, mopid ja miks mitte ka tolmuimeja koos tarvikutega sisse mahub.


Sahver toidugurmaanidele

Sahver oli tuttav ruum meie vanaemadele, aga miks mitte see tore tava uuesti ellu äratada. Sahvriks sobib kõige paremini just kütmata ruum köögi läheduses. Sahvri riiulitel on hea hoiustada konserve, kuivaineid, hoidiseid jm toidukraami, samuti suuremaid potte ja panne, mis köögikappidesse ei mahu. Eriti asjakohane on sahver kodukokkadele, kellele meeldib ise aia- ja metsasaadustest hoidiseid valmistada. Sahvri eeliseks on avatud riiulid, kus kõik on hästi nähtav. Sahvri kujundamisel kehtib kuldreegel: asjad, mida tihti vajate, olgu kõige kergemini kättesaadavad.

Hoiuruumide kasutamisel tasub jälgida, et neist ei saaks mugavad kolakogumise kohad, kuhu asjad lihtsalt silma alt ära visata. Vähemasti kord aastas võiks kõigis hoiukohtades teha suurpuhastuse ning vaadata üle, mida jätta ja mida välja praakida. Öeldakse, et asju, mida vähemalt kuus kuud pole vaja olnud, enamasti ei olegi vaja.

Kaunilt kujundatud, korras ja hästi läbimõeldud hoiuruumid on igale koduomanikule suureks abiks ja rõõmuks.



Artikkel ilmus ajakirja "Majaelu" 2018. aasta kevad-suvises väljaandes
Tekst: Suruum sisearhitektid,
Fotod: Shutterstock

94 views
  • Facebook
  • Instagram

SURUUM OÜ

 5556 6104

info@suruum.com